ITSPEA 2017

Seekordseks teemaks on eetika ITs. Nimelt, vaatlen ma ühe IT suurfirma eetikakoodeksit ning proovin aru saada, millised on nende põhilised väärtused. Keskendun DELL firmale. Nende koodeks on vabalt kätte saadav internetis siin . Dell koodeks on jaotatud viite põhikategooriasse. Nendeks on klient, koos võitmine, innovatsioon, resultaadid ja terviklikkus. Kindlasti, kõik need teemad on tähtsad iga firma jaoks. Mina aga tahan uurida kolme neist, kuna arvan, et IT maailmas on need eriti tähtsad. Klient Selles kategoorias on välja toodud sellised punktid nagu " me kaitseme klientide isikuandmete privaatsuse ". See alampeatükk seletab, et firma kasutab ainult vastustustundlikke ja seaduslikke meetodeid isikuandmete kogumiseks, kasutamiseks, jagamiseks. Kindlasti, üks väga tähtis eetika aspektidest on klientide andmetega töötamine. Kahtlen, et keegi meist sooviks, et tema andmetega keegi kuritarvitaks. See on väga tähtis ning peab olema reguleeritud ja kontrollitud. Välja on k

Tahaksin rääkida ITs ilmuvatest turvariskidest. Nimelt, arutada just identiteedivargusest, kuna viimasel ajal on see olnud väga kuum teema. Vaatan ka, kuidas selliseid riske saab maandada kasutades Mitnicki valemit, mis koosneb kolmest põhikomponendist: tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Tänapäeval, mil kõik dokumendiringlus ning isegi käeallkirjaga võrdseks loetavat digitaalallkirja andmine toimub läbi interneti, on identiteedivargus väga kuum, aga ka tõsine teema. Mis see võiks tähendada? Põhimõtteliselt, varastades teise inimese identiteedi ei tähenda see ainult seda, et ta võib kasutada tema andmeid mingite lepingute vormistamiseks, aga ka nende allkirjastamiseks. Mida rohkem, antud skeemi kasutades on pahategijal täielik informatsioon antud inimese kohta ning kogu tema elu on täiesti avatud. Pahategija võib näiteks omakorda publitseerida kannatanu isiklikud andmed. Viimasel ajal on olnud kuumaks teemaks just ID kaardi teoreetiline turvarisk, millel on juba küll lahendus leitud. A

Tahaksin vaadelda Microsoft Research poolt tehtud tehnoloogiat, mis aitab kaasa inimestele, kes mingi põhjusel ei kuule. Nimelt, tahan näiteks tuua Kinect Sign Language Translator. Kinect Sign Language Translator on Microsoft Research poolt tehtud tehnoloogia, mis muudab viipekeele tavaliseks keeleks ning oskab ka tavalist suhtluskeelt tagasi viipekeelde tõlkida. Ja seda kõike reaalajas. Siin kasutatakse juba Microsoft poolt arendatud ning laialdaselt tuntud Kinect tehnoloogiat. Kuidas see siis töötab? Kuulmispuudega inimene peab näitama oma viipekeeles sõnumit Kinect kaamerale. Programm tuvastab näidatud žestid ning tõlgib selle arusaadavaks tekstiks. Vajadusel saab arvuti ka teksti ette lugeda. Programm töötab ka tagurpidi. Ehk inimene kas trükib teksti sisse või ütleb ütleb oma sõnumi läbi mikrofoni. Programm tuvastab öeldu ning konverteerib seda 3D viipekeele žestideks, mida kuulmipuuega inimene saab ekraanilt näha. Arvan, et see on väga hea tehnoloogia. See võimaldab kuulmispu

Tahaksin seekord näiteks tuua kaks veebilehte. Esimene oleks positiivne ja teine negatiivne vaadeldes nende kasutatavust. Proovin seejuures ka toetuda Jakob Nielseni kasutatavuse komponentidele. Positiivne kasutatavus TPilet.ee Vaadates just positiivse kasutatavuse poolest, oleksin ma välja toonud TPilet.ee veebisaiti. See on mõeldud peamiselt linnadevaheliste busside piletite ostmiseks ning on Eestis kui ka teistes riikides laialdaselt kasutatav. Minu arvates on see väga arusaadav ja mugav veebisait, ehkki selle disaini võiks natukene ümber teha, et oleks rohkem tänapäeva trendi moodi. Vaatleme, miks ta on positiivne Jakob Nielseni kasutatavuse komponentide poolest. Õpitavus - Veebisaidile sisenedes saab kohe teha valiku, millisest lähtekohast ja kuhu tahame reisida. Minu arvates on see väga positiivne kasutajakogemuse poolest, kuna on kohe arusaadav, kuidas kasutada antud veebilehte. Tõhusus - Isegi ilma selgeks õppimata saab kasutaja väga kiiresti endale soetada bussipiletid

IT maailmas levivad mitmed arendusmudelid ehk mudelid, kuidas arendus on organiseeritud ning ärimudelid. Nende all mõtlen ma just mudelit oma toote müümiseks. Tahaksin vaadelda lähemalt Scrum ( agiilne mudel ) kui arendusmudelit ja SaaS ( software as a service ) kui ärimudelit. Arendusmudel Scrum Scrum on agiilse mudeli raamestik, mis keskendub põhiliselt projektijuhtimisele ning mis ei planeeri pikalt ette. Scrum koosneb sprintidest, mis võivad olla kas 1 kuni 4 nädalased ning nad algavad alati töö planeerimisega sprindi jaoks ning lõppevad tehtud töö esitlusega. Praegu kõik suuremad tegijad proovivad liikuda agiilse arendusmudeli poole. Näiteks võib tuua 2000 aastal loodud firma JetBrains, mis tegeleb peamiselt tarkvara loomisega ning mis vastab agiilse mudeli manifesti tõekspidamistele. Nende tarkvara on suunatud tööristadele mida kasutavad programmeerijad ja projektijuhid. Jetbrains ise kasutab agiilset meetodit ning samuti ka edendab seda. Nii näiteks on nad loonud YouTrack pr

Seekord tahaksin arutada Eric S. Raymond poolt koostatud Hacker HOWTO dokumendist. Antud dokumendil on väga otsene ja teatud ringkonnale suunatud mõte. Nimelt, autor toob välja punktid, millele inimene peab vastama või peab omama, et saada tipphäkkeriks. Nagu oli öeldud, aastal 1996 polnud ühtegi küsimus-vastus artiklit või dokumenti antud teema kohta. Kuna inimestel see küsimus tekkis aina rohkem, otsustas Eric S. Raymond koostada kokkuvõtva dokumendi teema põhjal. Kes on siis häkkerid? Autori arvates on olemas kaks inimeste kogukonda. Esimesse kogukonda kuuluvad tipp-programmeerijad ja võrguässad, kes ehitasid interneti ning kes vormistasid tänapäevase UNIX süsteemi. Need on isikud, kes tõesti võivad end pidada häkkeriteks. Teine kogukond koosneb noorukitest, kelle hobiks on arvutitesse sissemurdmine. Neid nimetatakse ka kräkkeriteks ning neid ei saa pidada häkkeriteks. Seega, nagu autor ütleb, häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid. Esmalt autor peatub lähemalt suhtumism

Maailmas on nii mõndagi väga head ja tuntud juhti IT valdkonnast, aga nad on väga erinevad oma tüübi poolest. Seekord tahaksin arutada ja näiteks tuua kaks sellist väga tuntud juhti. Juhi tüüpe on palju ja nad on väga erinevad. Võiks välja tuua sellised rollid nagu juht ( leader ), teavitaja/suhtleja ( communicator ), treener/juhendaja ( coach ), mentor/õpetaja ( mentor ), arengumootor ( change agent ) ja ülemus ( power broker ). Vaatleme siis kaht juhti ning milliseid rolle nad täidavad või omavad. Mark Zuckerberg, Facebook CEO Mark Zuckerberg sündis 1984 aastal ning tema on Facebook kaasasutaja. Tema suure juhi teekond algas Harvard ülikoolis, kus 2004 aastal Mark koos oma sõpradega alustas veebisaidig, mis lasi luua oma profiili, pilte üles laadida ning suhelda teiste kasutajatega. Lõpuks nimetati seda The Facebook ning aasta lõpuks oli nendel miljon kasutajat. Juba 2005 aastal selline riskikapitaliühing nagu Accel Partners investeerisid noortesse arendajatesse ja ettevõtjates

Tahaks arutada teemal, milline peab olema inimene, kes saab end nimetada IT profiks. Millised peavad temal olema omadused, oskused. Küsimus seisneb ka selles, millised kõik neist on tähtsad, et saada Eestis IT profesionaaliks? Väga rakse on määratleda professionaalsust. See sõltub paljuski valdkonnast ja nõuetest, mida antud valdkond sätib. Ja samas ikkagi, omaduste esiletõstmine just proffi jaoks on väga raske töö. Kindlasti, järgmine küsimus oleks, kuidas saada proffesionaaliks? Siinkohal mul on oma kindel seisukoht. Arvan, et oma ala spetsialistiks saab just see isik, kelle jaoks töö on ka tema peamine hobi. Kui inimene tunneb rõõmu ja huvi sellest, mida ta teeb, saab temast oma ala tippspetsialist, mis on võrdväärne proffesionaaliga. Ja see ei kehti ainult IT jaoks, vaid on seisukoht, mis sobib igale erialale. Seega, lähtuvalt oma kogemusest ja oma mõtetest, tooksin välja just need eeldused, omadused ja oskused, mis on vajalikud just IT erialal töötavale inimesele, et ta saaks

Seekordseks teemaks on copyleft ehk vabakasutuslitsents. Copyleft on üldine meetod, mis muudab programmi või mõne muu töö avatuks ning nõuab, et kõik modifitseeritud või laiendatud versioonid oleksid samuti avatud. Seega, antud litsents annab tavalisele inimesele järgmised õigused mingi antud programmi või töö suhtes: Vabadus kasutada ja vaadata töö lähtekoodi või -teksti Vabadus kopeerida või jagada Vabadus tööd iseseisvalt muuta Vabadus muudetud tööd edasi levitada Kõige lihtsam viis, kuidas teha programmi vabavaraliseks, andes talle copyleft litsentsi, on publitseerida töö kuhugi avaliku domeeni (näiteks GitHub) ning mitte kaitsta seda autorõigustega. See laseb teistel, aktiivsetel inimestel täiendada programmi ning seda edasi arendada. Mõned võivad kasvõi luua antud koodist suurema, üldkasutatavama programmi. Copyleft saab jagada veel erinevateks litsentsideks. Toon need välja mõnede näidetega. Väga tugev copyleft - Litsents nõuab, et kogu kood oleks viidud sama

Seekord tahaksin arutada Rick Falkvinge ja Christian Engström teosest "The Case For Copyright Reform". Räägitud on autoriõigue reformi ettepanekust ning välja toodud punktid, mis on vajalikud, et reform saaks toimuda. Räägin nendest lähemalt. Nagu autorid väidavad, autoriõiguse küsimus on hästi tähtis, kuna puudutab inimeste elu, nende põhiõigusi, infovabadust ja õigust nõutekohasele menetlusele. Eesmärk oleks säilitada autoriõigus kaubanduslikel eesmärkidel, aga võimaldada tasuta vabalt kopeerida ja kasutada autoriõiguse alla kuuluvaid töid mitteärilisel eesmärgil. Tooksin välja ettepanekud, mille kohta tahaksin rohkem arutada. Mitte muuta moraalseid õigusi Räägitud on autori moraalsetest õigustest. See tähendab, et ainult see isik, kes on midagi loonud, teinud või kirjutanud, tohib öelda, et see on tema teos. Keegi muu ei tohi kasutada ära autori teoseid ja väita, et need on tema omad. Olen siinkohal täiesti nõus antud ettepanekuga. Arvan, et keegi ei tohi võtta omaks

Tahaksin arutada Virgina Shea 1990 -ndate lõpus välja toodud 10 käsu üle, kuidas inimene peaks internetis käituma. Seda etiketti hakati nimetama netiketiks, liites sõnad net ja etikett. Kuna mina ise ei ole suur interneti juturuumide või foorumite kasutaja, valin välja ühe reegli ning proovin oma elust näite tuua. Jaga oma teadmisi Kõige lähedasem reegel minule on "Jaga oma teadmisi". Internet levis ja levib tänaseni tänu sellele, et kasutajad jagavad nii oma mõtteid kui ka informatsiooni läbi interneti. Kõige suurem võrgu kasutusala ongi informatsiooni leidmine. Kindlsti, interneti kasutatakse ka teisteks otstarbeteks, aga siinkohal minu enda arvamus on, et internet on praegu peamine teadmiste allikas. Seoses sellega, teadmiste jagamine on väga tähtis reegel, mida ka Virginia Shea välja tõi. Kuna minu peamine tegevusala on programeerimine on minu igapäevaseks abiliseks ja töövahendiks Stack Overflow portaal. See on küsimuste ja vastuste veebisait suunatud nii professio