Otse põhisisu juurde

Arendus- ja ärimudel

IT maailmas levivad mitmed arendusmudelid ehk mudelid, kuidas arendus on organiseeritud ning ärimudelid. Nende all mõtlen ma just mudelit oma toote müümiseks. Tahaksin vaadelda lähemalt Scrum (agiilne mudel) kui arendusmudelit ja SaaS (software as a service) kui ärimudelit.

Arendusmudel Scrum

Scrum on agiilse mudeli raamestik, mis keskendub põhiliselt projektijuhtimisele ning mis ei planeeri pikalt ette. Scrum koosneb sprintidest, mis võivad olla kas 1 kuni 4 nädalased ning nad algavad alati töö planeerimisega sprindi jaoks ning lõppevad tehtud töö esitlusega. Praegu kõik suuremad tegijad proovivad liikuda agiilse arendusmudeli poole. Näiteks võib tuua 2000 aastal loodud firma JetBrains, mis tegeleb peamiselt tarkvara loomisega ning mis vastab agiilse mudeli manifesti tõekspidamistele. Nende tarkvara on suunatud tööristadele mida kasutavad programmeerijad ja projektijuhid. Jetbrains ise kasutab agiilset meetodit ning samuti ka edendab seda. Nii näiteks on nad loonud YouTrack progammi, mis lihtsustab agiilset protsessi. Ta aitab planeerida, visualiseerida ja kordineerida meeskonna tööd ja muuta selle veelgi effektiivsemaks. Arvan, et JetBrains firma täidab agiilsest manifestist kõik punktid, aga peamised, mida oleksin välja toonud, on "koostöö kliendiga on olulisem kui lepingutingimused" ja "muutustega kaasaminek on olulisem kui plaani järgimine". Olen ise aktiivne JetBrains toodete kasutaja ja tean, et kogu nende tarkvara on suunatud lõppkasutajale ja nad on maksimaalselt lihtsustanud programmeerijate tööd-

Ärimudel

Ärimudeleid on IT maailmas palju ja erinevad firmad kasutavad erinevaid lähenemisi, kuidas toodet müüa ja pakkuda. Populaarsemad nendest oleksin toonud välja tarkvararent, tarkvara kui teenus ning freemium, kus pakutakse nii tasuta versiooni kui ka suuremate võimalustega tasulist versiooni. Tahaksin uuesti näiteks tuua suurt IT vallas tegijat JetBrains firmat. Tuleb välja, et nemad kasutavad oma töös kõiki kolme ärimudelit. Põhiliselt keskenduvad nad tarkvararendi mudelile. See tähendab, et lõppklient ostab mingiks ajaperioodiks litsentsi ning kasutab selle vältel nende poolt pakutavat tarkvara. Selline kasutaja saab ka automaatselt kõik viimased uuendused. Samas, pakub JetBrains väiksemaid, community versioone tasuta. Nad ei sisalda kogu funktsionaalsust, kuid on täiesti sobilikud, et näiteks kirjutada Java keeles kokku aplikatsioon. Seega, suurematele võimalustele ligipääsemiseks tuleks kliendil soetada litsents. JetBrains on hea näide sellest, kuidas on võimalik kombineerida erinevaid ärimudeleid ning sellega ka rohkem teenida. Tuleb siin ka märkida, et tudengitele pakuvad nad kogu oma tarkvara täiesti tasuta.

Kokkuvõtteks, usun, et peamine arendusmudel, mis tänapäeval eksisteerib ning mida kõige rohkem kasutatakse on agiilne arendusmudel. Töötan ise seda kasutades ja tean, et töö saab tehtud ja alati on hea ülevaade tööde mahust. Ärimudeli osas olen ma kindlal meelel, et firmad peaksid pakkuma kas tarkvara kui teenust või tarkvararendi lähenemist.

Viited

  • https://www.jetbrains.com/youtrack/features/agile_project_management.html
  • https://www.forbes.com/sites/stevedenning/2016/11/26/can-big-organizations-be-agile/#6aeabe9e38e7

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Litsentsid ja autoriõigus - Copyleft

Seekordseks teemaks on copyleft ehk vabakasutuslitsents. Copyleft on üldine meetod, mis muudab programmi või mõne muu töö avatuks ning nõuab, et kõik modifitseeritud või laiendatud versioonid oleksid samuti avatud. Seega, antud litsents annab tavalisele inimesele järgmised õigused mingi antud programmi või töö suhtes: Vabadus kasutada ja vaadata töö lähtekoodi või -teksti Vabadus kopeerida või jagada Vabadus tööd iseseisvalt muuta Vabadus muudetud tööd edasi levitada Kõige lihtsam viis, kuidas teha programmi vabavaraliseks, andes talle copyleft litsentsi, on publitseerida töö kuhugi avaliku domeeni (näiteks GitHub) ning mitte kaitsta seda autorõigustega. See laseb teistel, aktiivsetel inimestel täiendada programmi ning seda edasi arendada. Mõned võivad kasvõi luua antud koodist suurema, üldkasutatavama programmi. Copyleft saab jagada veel erinevateks litsentsideks. Toon need välja mõnede näidetega. Väga tugev copyleft - Litsents nõuab, et kogu kood oleks viidud sama

IT proff Eestis aastal 2017

Tahaks arutada teemal, milline peab olema inimene, kes saab end nimetada IT profiks. Millised peavad temal olema omadused, oskused. Küsimus seisneb ka selles, millised kõik neist on tähtsad, et saada Eestis IT profesionaaliks? Väga rakse on määratleda professionaalsust. See sõltub paljuski valdkonnast ja nõuetest, mida antud valdkond sätib. Ja samas ikkagi, omaduste esiletõstmine just proffi jaoks on väga raske töö. Kindlasti, järgmine küsimus oleks, kuidas saada proffesionaaliks? Siinkohal mul on oma kindel seisukoht. Arvan, et oma ala spetsialistiks saab just see isik, kelle jaoks töö on ka tema peamine hobi. Kui inimene tunneb rõõmu ja huvi sellest, mida ta teeb, saab temast oma ala tippspetsialist, mis on võrdväärne proffesionaaliga. Ja see ei kehti ainult IT jaoks, vaid on seisukoht, mis sobib igale erialale. Seega, lähtuvalt oma kogemusest ja oma mõtetest, tooksin välja just need eeldused, omadused ja oskused, mis on vajalikud just IT erialal töötavale inimesele, et ta saaks

Uus meedia - Kuidas Wiki mõjutas oma valdkonda?

Seekord tahaksin rääkida uue meedia komponendist, Wikist. Tahan analüüsida, mis see Wiki iseenesest on ja kuidas seda kasutataksa. Kindlasti, kõige tähtsam küsimus, mis tuleb esitada on kuidas Wiki veebisaidi mõjutasid oma valdkonda? Mis on Wiki? Wiki (eesti keeles kutsutakse ka "Viki") pärineb pidgin English keelest ning tähendab eesti keelde tõlgituna "kähku". See on tavaliselt vabavaraline veebisait, mis annab võimaluse kõikidele kasutajatele muuta, hallata, vaadata ja lisada oma sisu. Wiki tarkvara loomist alustas Ward Cunningham 1994. aastal ning 1995. aastal publitseeris ta oma esimese Wiki lehe WikiWikiWeb. Cunningham ise on öelnud, et peamiseks eesmärgiks Wiki loomisel oli luua keskkond, kus saaks siduda omavahel teineteise kogemusi, et avastada programmeerimise keelte mustrit. Tänapäeval, kõige populaatsemad Wikid on Wikipedia, Wikivoyage, Wikiversity ja paljud teised. Wikipedia Wikipedia on üle maailma tuntud Wiki veebisait, loodud aastal 2001 nin