Tahaks arutada teemal, milline peab olema inimene, kes saab end nimetada IT profiks. Millised peavad temal olema omadused, oskused. Küsimus seisneb ka selles, millised kõik neist on tähtsad, et saada Eestis IT profesionaaliks?
Väga rakse on määratleda professionaalsust. See sõltub paljuski valdkonnast ja nõuetest, mida antud valdkond sätib. Ja samas ikkagi, omaduste esiletõstmine just proffi jaoks on väga raske töö. Kindlasti, järgmine küsimus oleks, kuidas saada proffesionaaliks? Siinkohal mul on oma kindel seisukoht. Arvan, et oma ala spetsialistiks saab just see isik, kelle jaoks töö on ka tema peamine hobi. Kui inimene tunneb rõõmu ja huvi sellest, mida ta teeb, saab temast oma ala tippspetsialist, mis on võrdväärne proffesionaaliga. Ja see ei kehti ainult IT jaoks, vaid on seisukoht, mis sobib igale erialale.
Seega, lähtuvalt oma kogemusest ja oma mõtetest, tooksin välja just need eeldused, omadused ja oskused, mis on vajalikud just IT erialal töötavale inimesele, et ta saaks end nimetada proffiks.
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et ehkki määratlede spetsialisti on raske, eelkõige inimene peab olema korralik, hea suhtleja ja talle peab meeldima ja pakuma rõõmu see, mida ta teeb.
Väga rakse on määratleda professionaalsust. See sõltub paljuski valdkonnast ja nõuetest, mida antud valdkond sätib. Ja samas ikkagi, omaduste esiletõstmine just proffi jaoks on väga raske töö. Kindlasti, järgmine küsimus oleks, kuidas saada proffesionaaliks? Siinkohal mul on oma kindel seisukoht. Arvan, et oma ala spetsialistiks saab just see isik, kelle jaoks töö on ka tema peamine hobi. Kui inimene tunneb rõõmu ja huvi sellest, mida ta teeb, saab temast oma ala tippspetsialist, mis on võrdväärne proffesionaaliga. Ja see ei kehti ainult IT jaoks, vaid on seisukoht, mis sobib igale erialale.
Seega, lähtuvalt oma kogemusest ja oma mõtetest, tooksin välja just need eeldused, omadused ja oskused, mis on vajalikud just IT erialal töötavale inimesele, et ta saaks end nimetada proffiks.
- Selline isik peab olema haritud. Siinkohal ma ei mõtle haridustaset, vaid kuidas inimene käitub seltskonnas, kolleegidega, ülemustega. Inimene peab teadma eetikat, peab nägema korralikult välja ja kindlasti mitte kasutama roppusi või slänge vestluses. Võib välja tuua veel palju eeldusi ja omadusi, mis kujundab haritud inimest, aga kindlasti kõik meie teame, milline peab olema viisakas inimene.
- Eelduseks võiks ka välja tuua keelte valdamist. Mida rohkem keeli inimene teab, seda laiem on tema seltskond ja silmaring. Töös on see samuti vajalik, kuna näiteks ITs on tarvis teada inglise keelt, aga samas, minnes rahvusvahelisse firmasse tööle, kindlasti leidub kolleege, kes ei valda inglise keelt. Siin tuleks kasuks leida teine suhtlemisviis. Kuna ise töötan rahvusvahelises organisatsioonis, siis tean, et keelte valdamine on väga tähtis. Ise suhtlen tööl kolmes keeles vaheldumisi, mis on aga väga kasulik ning hinnatud.
- Paljud arvavad, et IT inimene suhtleb ainult arvutiga ja peab oskama programmeerimiskeeli ja sellest on piisav. Kindlasti, selliseid töid leidub, aga vähe. Suurem hulk IT inimesi on tihedalt seotud kas tavaliste klientidega või nii öelda äripoolega, kes annab tööd IT inimestele. See tähendab, et oma ala spetsialist peab oskama suhtlema nii oma IT -st kolleegidega, kui ka tavaliste inimestega. Ja mida veel tähtsam, proff peab oskama seletada tema poolt tehtud töö isikule, kes ei ole mitte kuidagi IT -ga seotud. Ta peab oskama kirjutama puhta ja arusaadava kasutusjuhendi ning olema alati valmis aitama oma kliente. Arvan, et see on oma moodi oskus, mis on väga hinnatud IT -s.
- IT -s võib kuulda selliseid määratlusi nagu junior programmeerija, senior programmeerija. Tekib aga küsimus, kuidas nendel vahet teha? Arvan, et junior programmeerija on selline isik, kes valdab erialateadmisi, aga kes veel ei oska neid kasutada. See tähendab, et tavaliselt juniorid paluvad hästi palju abi oma kolleegidelt ja mis väga tähtis, iga ülessanne, mis talle antakse, peab olema temale lahti seletatud ja ette öeldud, kuidas ja millest hakata seda lahendama. Järgmine aste oleks vahepealne, medium programmerija kui võib nii nimetada. See on inimene, kes juba oskab ise leida lahendusi ülessannetele ning kes töötab iseseisvalt oma töö kallal. Küll aga on olemas senior programmeerijad, kes minu jaoks on juba ala spetsialistid ehk proffid. Senior on juba inimene, kes valdab piisavalt teadmisi omal alal, et aru saada koodist või lahendusest, ära näha vigu ja osata neid parandada. See on inimene, kes igapäevaselt ja vabalt suhtleb äripoolega või kliendiga. Ja mida kõige tähtsam, senior on töötaja, kes oskab juhendada oma kolleege, kes aitab ja õpetab neid, pakub välja põnevaid lahendusi ja motiveerib kirjutada ilusat ja puhast koodi. Minu arust just need oskused ja omadused teevad inimesest oma ala proffessionaali.
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et ehkki määratlede spetsialisti on raske, eelkõige inimene peab olema korralik, hea suhtleja ja talle peab meeldima ja pakuma rõõmu see, mida ta teeb.
Kommentaarid
Postita kommentaar