Seekord tahaksin arutada Rick Falkvinge ja Christian Engström teosest "The Case For Copyright Reform". Räägitud on autoriõigue reformi ettepanekust ning välja toodud punktid, mis on vajalikud, et reform saaks toimuda. Räägin nendest lähemalt.
Nagu autorid väidavad, autoriõiguse küsimus on hästi tähtis, kuna puudutab inimeste elu, nende põhiõigusi, infovabadust ja õigust nõutekohasele menetlusele. Eesmärk oleks säilitada autoriõigus kaubanduslikel eesmärkidel, aga võimaldada tasuta vabalt kopeerida ja kasutada autoriõiguse alla kuuluvaid töid mitteärilisel eesmärgil. Tooksin välja ettepanekud, mille kohta tahaksin rohkem arutada.
Samuti on välja pakutud sellised punktid nagu DRM (Digital Rights Management) süsteemide keelamine ja 20 aastat kaubandusliku monopoolijat. Esimene nendest kujutab endast riistvaralisi või tarkvarilisi meetmeid, mis piiravad autorõigustega kaitstud tööde kasutamist (kopeerimist, muutmist, vaatamist). Kindlasti, see ettepanek on jällegi seoses autori moraalsete õigustega, seega usun, et DRM süsteem peab eksisteerima ja peab olema sätestatud autori poolt. Seejuures olen nõus teise punktiga, kus pakutakse välja lubada kasutada teoseid kommertslikel eesmärkidel 20. aasta pärast publitseerimist, mitte nagu praegu on (70 aastat peale autori surma).
Autorid väidavad, et peame kiirest muutma autoriõiguse alaste õigusaktide suunda, et kaitsta meie põhiõigusi. Ükski ärimudel ei tohi sekkuda inimeste eraellu ning nende suhtlemise ja infovabadusele. Olen nendega täiseti nõus, aga kardan, et mitte kõik nende välja pakutud sammud oleksid realiseeritavad.
Nagu autorid väidavad, autoriõiguse küsimus on hästi tähtis, kuna puudutab inimeste elu, nende põhiõigusi, infovabadust ja õigust nõutekohasele menetlusele. Eesmärk oleks säilitada autoriõigus kaubanduslikel eesmärkidel, aga võimaldada tasuta vabalt kopeerida ja kasutada autoriõiguse alla kuuluvaid töid mitteärilisel eesmärgil. Tooksin välja ettepanekud, mille kohta tahaksin rohkem arutada.
Mitte muuta moraalseid õigusi
Räägitud on autori moraalsetest õigustest. See tähendab, et ainult see isik, kes on midagi loonud, teinud või kirjutanud, tohib öelda, et see on tema teos. Keegi muu ei tohi kasutada ära autori teoseid ja väita, et need on tema omad. Olen siinkohal täiesti nõus antud ettepanekuga. Arvan, et keegi ei tohi võtta omaks teiste saavutusi. Kindlasti, iga meist peaks tegema end ise kuulsaks ja tuntuks ning mitte kasutama ära teisi.
Vaba mittekomertslik jagamine
Ettepanek seisneb selles, et võimaldada inimestel jagada autoriõigustega kaitstud teoseid ja objekte mitteärilisel eesmärgil. Piiratud peab olema ainult kommertslik jagamine, ehk see, mille eest saadakse raha ja tulu. Antud ettepankekuga ma ei ole nõus. Paljud raamatud, laulud, kunstiteosed ja muud on loodud raha teenimiseks. Kui meie lubame vabalt jagada kõike inimeste vahel, pole mingit motivatsiooni maksta raha, et saada endale koopia. Piisab sellest, et küsida teistelt inimestelt. Kindlasti, see on hea kasutajate jaoks, aga kahjuks autorid kaotavad sellest palju. See võib kaasa tuua ka autorite enda motivatsiooni puudujääki, et edasi liikuda ja areneda.
Registreerimine pärast 5 aasta
Põhiidee seisneb selles, et paljudel töödel ja teostel, mis olid kunagi tehtud ning mis kuuluvad ka praegu autoriõiguste alla, puudub omanik, keda oleks lihtne leida. Seega, pole kelleltkilt küsida õigust kasutada ära või arendada edasi üks või teine töö. Ettepanekuks oleks sätestada reegel, mis ütleb, et iga töö ja teos peavad omama kindlat autorit, keda tuleb määrata 5 aasta jooksul peale töö väljaandmist. Antud autor peab ka olema lihtsalt leitav. Olen sellega täiesti nõus. Usun, et paljud selliste teoste autorid ei ole üldse vastu, et nende töödega keegi edasi tegeleks, aga autoriõiguste pärast jäävad inimestel paljud ideed realiseerimata.
Samuti on välja pakutud sellised punktid nagu DRM (Digital Rights Management) süsteemide keelamine ja 20 aastat kaubandusliku monopoolijat. Esimene nendest kujutab endast riistvaralisi või tarkvarilisi meetmeid, mis piiravad autorõigustega kaitstud tööde kasutamist (kopeerimist, muutmist, vaatamist). Kindlasti, see ettepanek on jällegi seoses autori moraalsete õigustega, seega usun, et DRM süsteem peab eksisteerima ja peab olema sätestatud autori poolt. Seejuures olen nõus teise punktiga, kus pakutakse välja lubada kasutada teoseid kommertslikel eesmärkidel 20. aasta pärast publitseerimist, mitte nagu praegu on (70 aastat peale autori surma).
Autorid väidavad, et peame kiirest muutma autoriõiguse alaste õigusaktide suunda, et kaitsta meie põhiõigusi. Ükski ärimudel ei tohi sekkuda inimeste eraellu ning nende suhtlemise ja infovabadusele. Olen nendega täiseti nõus, aga kardan, et mitte kõik nende välja pakutud sammud oleksid realiseeritavad.
Viited
- http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf
Kommentaarid
Postita kommentaar