Otse põhisisu juurde

Netikett: Virginia Shea 10 käsku

Tahaksin arutada Virgina Shea 1990 -ndate lõpus välja toodud 10 käsu üle, kuidas inimene peaks internetis käituma. Seda etiketti hakati nimetama netiketiks, liites sõnad net ja etikett. Kuna mina ise ei ole suur interneti juturuumide või foorumite kasutaja, valin välja ühe reegli ning proovin oma elust näite tuua.

Jaga oma teadmisi

Kõige lähedasem reegel minule on "Jaga oma teadmisi". Internet levis ja levib tänaseni tänu sellele, et kasutajad jagavad nii oma mõtteid kui ka informatsiooni läbi interneti. Kõige suurem võrgu kasutusala ongi informatsiooni leidmine. Kindlsti, interneti kasutatakse ka teisteks otstarbeteks, aga siinkohal minu enda arvamus on, et internet on praegu peamine teadmiste allikas. Seoses sellega, teadmiste jagamine on väga tähtis reegel, mida ka Virginia Shea välja tõi.

Kuna minu peamine tegevusala on programeerimine on minu igapäevaseks abiliseks ja töövahendiks Stack Overflow portaal. See on küsimuste ja vastuste veebisait suunatud nii professionaalsetele programmeerijatele kui ka entusiastidele. Antud portaal on hea koht, kus iga minu kolleeg ja ka mina ise saan leida kõik vastused oma tööalastele küsimustele. Tõesti, mõnikord pean otsima ka teisest kohast, aga seda harva. Arvan, et antud veebileht on tekkinud just selle pärast, et inimesed jagavad oma teadmisi. Loogika on lihtne - hädas olev inimene saab postitada oma küsimus koos näitekoodiga Stack Overflow portaali ning teadlikud inimesed saavad kas juhendada, parandada teda või isegi soovitada muu lahendus. See ongi reegli sisu, oma ala spetsialistid jagavad oma teadmisi teistele. Võin ka öelda, et ise olen suur kasutaja ning kogemuse olemasolul aitan teisi kuidas saan ja oskan.

Samas tuleks kindlasti kinni pidada kõikidest reeglitest, mida taolised portaalid või veebilehed on sättinud. Räägitakse, et on olemas rumalad küsimused. Arvan, et kindlasti mitte. On olemas küsimused, mis on esitatud vales kohas ja valel ajal. Sama kehtib ka Stack Overflow kohta. Küsimuse tekkimisel ning enne selle postitamist tuleks kindlasti kindlaks teha, kas äkki selline probleem on juba varem esile tõstetud? Kui oled kindel, et ei ole, tuleb leida õige koht, kuhu postitada oma probleem ning valida sellele täpne pealkiri. Tihti ilmub arutlusteemasid, mis olid juba varem esile tõstetud ning millele on vastus juba olemas. Arvan, et see on üks osa netiketist, millele tuleks tähelepanu pöörata..

Kokkuvõtteks, Virginia Shea on 20 sajandi lõpus formuleerinud reeglid, mis ka mitu aastat hiljem kehtivad ja säilivad. Isiklikult arvan, et tuleks olla julge jagada kõik oma mõtted ja teadmised võrku, kuna kunagi ei tea, keda ja kuidas see informatsioon võib aidata.

Viited

  • https://stackoverflow.com/tour

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Litsentsid ja autoriõigus - Copyleft

Seekordseks teemaks on copyleft ehk vabakasutuslitsents. Copyleft on üldine meetod, mis muudab programmi või mõne muu töö avatuks ning nõuab, et kõik modifitseeritud või laiendatud versioonid oleksid samuti avatud. Seega, antud litsents annab tavalisele inimesele järgmised õigused mingi antud programmi või töö suhtes: Vabadus kasutada ja vaadata töö lähtekoodi või -teksti Vabadus kopeerida või jagada Vabadus tööd iseseisvalt muuta Vabadus muudetud tööd edasi levitada Kõige lihtsam viis, kuidas teha programmi vabavaraliseks, andes talle copyleft litsentsi, on publitseerida töö kuhugi avaliku domeeni (näiteks GitHub) ning mitte kaitsta seda autorõigustega. See laseb teistel, aktiivsetel inimestel täiendada programmi ning seda edasi arendada. Mõned võivad kasvõi luua antud koodist suurema, üldkasutatavama programmi. Copyleft saab jagada veel erinevateks litsentsideks. Toon need välja mõnede näidetega. Väga tugev copyleft - Litsents nõuab, et kogu kood oleks viidud sama

IT proff Eestis aastal 2017

Tahaks arutada teemal, milline peab olema inimene, kes saab end nimetada IT profiks. Millised peavad temal olema omadused, oskused. Küsimus seisneb ka selles, millised kõik neist on tähtsad, et saada Eestis IT profesionaaliks? Väga rakse on määratleda professionaalsust. See sõltub paljuski valdkonnast ja nõuetest, mida antud valdkond sätib. Ja samas ikkagi, omaduste esiletõstmine just proffi jaoks on väga raske töö. Kindlasti, järgmine küsimus oleks, kuidas saada proffesionaaliks? Siinkohal mul on oma kindel seisukoht. Arvan, et oma ala spetsialistiks saab just see isik, kelle jaoks töö on ka tema peamine hobi. Kui inimene tunneb rõõmu ja huvi sellest, mida ta teeb, saab temast oma ala tippspetsialist, mis on võrdväärne proffesionaaliga. Ja see ei kehti ainult IT jaoks, vaid on seisukoht, mis sobib igale erialale. Seega, lähtuvalt oma kogemusest ja oma mõtetest, tooksin välja just need eeldused, omadused ja oskused, mis on vajalikud just IT erialal töötavale inimesele, et ta saaks

Uus meedia - Kuidas Wiki mõjutas oma valdkonda?

Seekord tahaksin rääkida uue meedia komponendist, Wikist. Tahan analüüsida, mis see Wiki iseenesest on ja kuidas seda kasutataksa. Kindlasti, kõige tähtsam küsimus, mis tuleb esitada on kuidas Wiki veebisaidi mõjutasid oma valdkonda? Mis on Wiki? Wiki (eesti keeles kutsutakse ka "Viki") pärineb pidgin English keelest ning tähendab eesti keelde tõlgituna "kähku". See on tavaliselt vabavaraline veebisait, mis annab võimaluse kõikidele kasutajatele muuta, hallata, vaadata ja lisada oma sisu. Wiki tarkvara loomist alustas Ward Cunningham 1994. aastal ning 1995. aastal publitseeris ta oma esimese Wiki lehe WikiWikiWeb. Cunningham ise on öelnud, et peamiseks eesmärgiks Wiki loomisel oli luua keskkond, kus saaks siduda omavahel teineteise kogemusi, et avastada programmeerimise keelte mustrit. Tänapäeval, kõige populaatsemad Wikid on Wikipedia, Wikivoyage, Wikiversity ja paljud teised. Wikipedia Wikipedia on üle maailma tuntud Wiki veebisait, loodud aastal 2001 nin