Otse põhisisu juurde

Eric S. Raymond Hacker-HOWTO

Seekord tahaksin arutada Eric S. Raymond poolt koostatud Hacker HOWTO dokumendist.

Antud dokumendil on väga otsene ja teatud ringkonnale suunatud mõte. Nimelt, autor toob välja punktid, millele inimene peab vastama või peab omama, et saada tipphäkkeriks. Nagu oli öeldud, aastal 1996 polnud ühtegi küsimus-vastus artiklit või dokumenti antud teema kohta. Kuna inimestel see küsimus tekkis aina rohkem, otsustas Eric S. Raymond koostada kokkuvõtva dokumendi teema põhjal.

Kes on siis häkkerid? Autori arvates on olemas kaks inimeste kogukonda. Esimesse kogukonda kuuluvad tipp-programmeerijad ja võrguässad, kes ehitasid interneti ning kes vormistasid tänapäevase UNIX süsteemi. Need on isikud, kes tõesti võivad end pidada häkkeriteks. Teine kogukond koosneb noorukitest, kelle hobiks on arvutitesse sissemurdmine. Neid nimetatakse ka kräkkeriteks ning neid ei saa pidada häkkeriteks. Seega, nagu autor ütleb, häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid.

Esmalt autor peatub lähemalt suhtumismallidel, mida peavad omama tõelised häkkerid. Nendest võik välja tuua sellised punktid nagu "Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist" ja "Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda". Autor on toonud välja ka teised, aga otsustasin neid rõhutada selle pärast, et olen nende punktidega täiesti nõus. Esimene ütleb, et meil maalmas on tõesti väga palju probleeme, millele tuleb leida lahendus ning sellega edasi areneda. Seega arvan, et häkkerid on just need inimesed, kes pakuvad välja häid ideid, lahendusi ja tehnoloogiaid, mis aitavad kaasa lahendamaks igapäevaseid probleemid. Teine punkt on hästi kooskõlas esimesega. Kui lahendus on leitud mingile teatud probleemile, tuleb seda jagada, et keegi teine ei tegeleks sama probleemiga vaid võtaks käsile mingi muu. See on üks arengumootoritest ning peaks olema ka häkkeri elustiiliks.

Järgmiseks, Eric S. Raymond peatus oskustel, mis on vajalikud, et saada tipphäkkeriks. Toon välja autori poolt pakutud punktid.

  1. Õpi programmeerima  - kindlasti, see on häkkeri põhioskus ning IT alal on see hädavajalik. Autor pakub välja alustada Python keelest. Arvan, et kindlasti on see väga hea ja laialdaselt kasutatav keel, millest alustada. Seda rohkem, et Pythonit kasutatakse väga palju AI tehnoloogiates. Usun, et tehisintellekt on meie tulevik ja kuna Pythonit kasutatakse antud teemal väga laialdaselt, peaks iga häkker seda oskama. Olen autoriga ühel meelel, et tõeline häkker peab teadma mitu programeerimiskeelt. See on vajalik programmeerimiskeelte mallide tundmiseks ning võimaldab kiiresti omandada uusi keeli ja tehnoloogiaid.
  2. Hangi üks avatud lähtekoodiga Unixitest ja õpi seda kasutama - autor märgib ära, et tänapäevane häkkerikultuur on väga UNIXi keskne. Jah, olen ühel meelel sellega ja seepärast toetan, et iga programmeerija peaks oskama UNIX süsteeme kasutada, osata lugeda selle lähtekoodi ning seda muuta. Mida veel tähtsam, tuleks osata kasutada UNIX poolt pakutavaid programmeerimisvahendeid.
  3. Õpi kasutama veebi ja kirjutama HTMLi - soovitatud on teha endale veebileht, et ära õppida HTML, kirjutamaks veebipõhiseid aplikatsioone. Arvan, et HTML on väga väike ja lihtne keel, mis ei vaja eraldi õppimist. Seega, kas on mõtekas tänapäeval teha endale veebileht, mis on kirjutatud ainult HTML kasutades? Arvan, et mitte.
  4. Kui sa ei oska piisaval määral inglise keelt, siis õpi see ära - inglise keel on interneti ja häkkerikultuuri töökeel ning sellega ma olen täiesti nõus. Inglise keelt on tarvis nii vestlemiseks internetis, kui ka materjalide ja manuaalide lugemiseks ja paljuks muuks.
Dokumendis on ka välja toodud viis põhilist printsiipi, kuidas austust pälvida teiste häkkerite seas. Põhilised neist, mis tõusid lugemisel esile on "Kirjuta avatud lähtekoodiga tarkvara" ja "Avalda kasulikku teavet". Kahjuks väitega, et paljud häkkerid on nohikud, ei ole ma nõus. Tänapäeval on olukord muutunud ja oma ala spetsialistiks saamiseks ei pea inimene käituma nohiku laadi.

Kokkuvõtteks, antud dokumentatsioon annab väga hea ülevaate sellest, kes on häkkerid ning millised on need põhipunktid, et saada heaks ja austatud häkkeriks. Antud soovitused on täiesti kehtivad ka tänapäeval ning leidsin nii mõndagi huvitavat enda jaoks, et saada paremaks programmeerijaks.

Viited

  • http://www.kakupesa.net/hacker/

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Litsentsid ja autoriõigus - Copyleft

Seekordseks teemaks on copyleft ehk vabakasutuslitsents. Copyleft on üldine meetod, mis muudab programmi või mõne muu töö avatuks ning nõuab, et kõik modifitseeritud või laiendatud versioonid oleksid samuti avatud. Seega, antud litsents annab tavalisele inimesele järgmised õigused mingi antud programmi või töö suhtes: Vabadus kasutada ja vaadata töö lähtekoodi või -teksti Vabadus kopeerida või jagada Vabadus tööd iseseisvalt muuta Vabadus muudetud tööd edasi levitada Kõige lihtsam viis, kuidas teha programmi vabavaraliseks, andes talle copyleft litsentsi, on publitseerida töö kuhugi avaliku domeeni (näiteks GitHub) ning mitte kaitsta seda autorõigustega. See laseb teistel, aktiivsetel inimestel täiendada programmi ning seda edasi arendada. Mõned võivad kasvõi luua antud koodist suurema, üldkasutatavama programmi. Copyleft saab jagada veel erinevateks litsentsideks. Toon need välja mõnede näidetega. Väga tugev copyleft - Litsents nõuab, et kogu kood oleks viidud sama

IT Eetika

Seekordseks teemaks on eetika ITs. Nimelt, vaatlen ma ühe IT suurfirma eetikakoodeksit ning proovin aru saada, millised on nende põhilised väärtused. Keskendun DELL firmale. Nende koodeks on vabalt kätte saadav internetis siin . Dell koodeks on jaotatud viite põhikategooriasse. Nendeks on klient, koos võitmine, innovatsioon, resultaadid ja terviklikkus. Kindlasti, kõik need teemad on tähtsad iga firma jaoks. Mina aga tahan uurida kolme neist, kuna arvan, et IT maailmas on need eriti tähtsad. Klient Selles kategoorias on välja toodud sellised punktid nagu " me kaitseme klientide isikuandmete privaatsuse ". See alampeatükk seletab, et firma kasutab ainult vastustustundlikke ja seaduslikke meetodeid isikuandmete kogumiseks, kasutamiseks, jagamiseks. Kindlasti, üks väga tähtis eetika aspektidest on klientide andmetega töötamine. Kahtlen, et keegi meist sooviks, et tema andmetega keegi kuritarvitaks. See on väga tähtis ning peab olema reguleeritud ja kontrollitud. Välja on k

IT proff Eestis aastal 2017

Tahaks arutada teemal, milline peab olema inimene, kes saab end nimetada IT profiks. Millised peavad temal olema omadused, oskused. Küsimus seisneb ka selles, millised kõik neist on tähtsad, et saada Eestis IT profesionaaliks? Väga rakse on määratleda professionaalsust. See sõltub paljuski valdkonnast ja nõuetest, mida antud valdkond sätib. Ja samas ikkagi, omaduste esiletõstmine just proffi jaoks on väga raske töö. Kindlasti, järgmine küsimus oleks, kuidas saada proffesionaaliks? Siinkohal mul on oma kindel seisukoht. Arvan, et oma ala spetsialistiks saab just see isik, kelle jaoks töö on ka tema peamine hobi. Kui inimene tunneb rõõmu ja huvi sellest, mida ta teeb, saab temast oma ala tippspetsialist, mis on võrdväärne proffesionaaliga. Ja see ei kehti ainult IT jaoks, vaid on seisukoht, mis sobib igale erialale. Seega, lähtuvalt oma kogemusest ja oma mõtetest, tooksin välja just need eeldused, omadused ja oskused, mis on vajalikud just IT erialal töötavale inimesele, et ta saaks