Litsentsid ja autoriõigus - Copyleft

Seekordseks teemaks on copyleft ehk vabakasutuslitsents.

Copyleft on üldine meetod, mis muudab programmi või mõne muu töö avatuks ning nõuab, et kõik modifitseeritud või laiendatud versioonid oleksid samuti avatud. Seega, antud litsents annab tavalisele inimesele järgmised õigused mingi antud programmi või töö suhtes:

• Vabadus kasutada ja vaadata töö lähtekoodi või -teksti
• Vabadus kopeerida või jagada
• Vabadus tööd iseseisvalt muuta
• Vabadus muudetud tööd edasi levitada

Kõige lihtsam viis, kuidas teha programmi vabavaraliseks, andes talle copyleft litsentsi, on publitseerida töö kuhugi avaliku domeeni (näiteks GitHub) ning mitte kaitsta seda autorõigustega. See laseb teistel, aktiivsetel inimestel täiendada programmi ning seda edasi arendada. Mõned võivad kasvõi luua antud koodist suurema, üldkasutatavama programmi.

Copyleft saab jagada veel erinevateks litsentsideks. Toon need välja mõnede näidetega.

1. Väga tugev copyleft - Litsents nõuab, et kogu kood oleks viidud sama litsentsi alla, isegi kui see on kasutatav ainult võrgus. Selle näiteks on AGPL.
2. Tugev copyleft - nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla. Selle peamiseks erinevuseks ja auguks on see, et selle programmi algideest võib kõrvale hiilida kui seda kasutatakse üle veebi. Selle näiteks on GNU GPL.
3. Nõrk copyleft -  ei nõua kõigi tuletatud koodi komponentide viimist sama litsentsi alla. Litsentsi peamiselt kasutatakse teekide loomiseks. Sellisel juhul, programm, mis kasutab teeki, ei pea olema viidud sama litsentsi alla. Näiteks võib tuua GNU LGP ja Mozilla Public License.
4. Mitte-copyleft - võimaldavad tuletatu koodist ka ärivara teha Seega uus vara ei pea olema enam vabavara. Näiteks võib tuua Apache, MIT, X11, BSD.. 

Siin on leitav ka ülevaade litsentsidest, mille all üks või teine programm on.

Viited

• https://www.gnu.org/copyleft/copyleft.html
• https://tldrlegal.com/
• https://wiki.kakupesa.net/index.php/Arvutid_ja_paragrahvid:_juriidika_arvutimaailmas