Otse põhisisu juurde

Uus meedia - Kuidas Wiki mõjutas oma valdkonda?

Seekord tahaksin rääkida uue meedia komponendist, Wikist. Tahan analüüsida, mis see Wiki iseenesest on ja kuidas seda kasutataksa. Kindlasti, kõige tähtsam küsimus, mis tuleb esitada on kuidas Wiki veebisaidi mõjutasid oma valdkonda?

Mis on Wiki?

Wiki (eesti keeles kutsutakse ka "Viki") pärineb pidgin English keelest ning tähendab eesti keelde tõlgituna "kähku". See on tavaliselt vabavaraline veebisait, mis annab võimaluse kõikidele kasutajatele muuta, hallata, vaadata ja lisada oma sisu. Wiki tarkvara loomist alustas Ward Cunningham 1994. aastal ning 1995. aastal publitseeris ta oma esimese Wiki lehe WikiWikiWeb. Cunningham ise on öelnud, et peamiseks eesmärgiks Wiki loomisel oli luua keskkond, kus saaks siduda omavahel teineteise kogemusi, et avastada programmeerimise keelte mustrit. Tänapäeval, kõige populaatsemad Wikid on Wikipedia, Wikivoyage, Wikiversity ja paljud teised.

Wikipedia

Wikipedia on üle maailma tuntud Wiki veebisait, loodud aastal 2001 ning kujutab endast entsüklopeediat, mille sisu saavad kõik kasutajad hallata, lisada, muuta ja ka kõige tähtsam, otsida. Wikipedia ütleb, et praegu inglise keelses vikipeedias on umbes 5.5 miljonit artiklit, üle 43 miljoni lehte ning umbes 31,8 miljonit kasutajat.
Wikipedia tulek ja selle olemasolu on muutnud informatsiooni kättesaadavust. Arvan, et kõige rohkem on ta mõjutanud viisi, kuidas me teostame teadusuuringuid ning muutis ka õppimise protsessi. Varem, iga teadustöö algas raamatukogus. See oli koht, kust võis leida vajalike teadmisi oma teadustöö tegemiseks. Kõik saladused olid peidus raamatutes, mis omakorda tähendas, et vajaliku leidmiseks tuli palju raamatuid läbi vaadata ja lehitseda, et saaks kätte otsitava. Järgmise sammuna võis olla materjali kopeerimine raamatust, et saaks hiljem kodus jätkata või alustada kirjutisega. Ühe teadustöö piires see protsess võis korduda väga palju kordi.
Tänapäeval, kasutades nii interneti kui ka Wikipediat, informatsiooni kättesaadavus on täiesti muutunud. Kogu vajalik teave on peidus vaid ühe hiireklõpsu taga. Wikipedia, kui üks suur entsüklopeedia võimaldab kiiresti leida vajalik info, et jätkata oma teadustöö kirjutamisega. Ei ole enam vaja kopeerida tekstid, pole vaja raamatuid lehitseda, sest kõik on kohe olemas kodust lahkumata. Wikipedia võimaldab ka küsimuste esitamist, mis tähendab, et info puudujäägil võib selle teada saada teistelt inimestelt.
Wikipedia on ka õpingute protsessi muutnud. Kui varem informatsiooni tuli koolist, ülikoolist just õpetajatelt, kes jagasid nende teadmisi teistele ning kes proovisid oma tudengites huvi tekitada teema vastu, siis praegu enim kasutatavaks teadmiste allikaks võib esile tõsta Wikipedia. Inimene, kellel oleks vaja infot või kellel on mingi huvi teema vastu, esimise sammuna küsib seda Wikipediast. Siinkohal võib ka nimetada nii nimetatud "põlevad küsimused". Kui varem, küsimuse tekkimisel oli vaja otsida vastust kas teistelt inimestelt või raamatutest, siis praegu Wikipedia saab sellele vastata kohe.
Wikipedia tänapäeval on tõesti hea allikas informatsiooni kiireks leidmiseks. Arvan, et see aitab kaasa meie tempokale elule, aga samas interneti entsüklopeedia on ära kaotanud inimeste vahelist suhtlust ja raamatukogude külastust, sest kõik on üle läinud online režiimi.

Wikiversity

Wikiversity (eesti keeles kutsutakse ka Vikiülikool) on veebipõhine õpikeskkond, mille aluseks on samad Wiki süsteemid, ning kelle omanikuks on Wikipedia looja Wikimedia Foundation. Loodud 2006. aastal, võimaldab see üles panna kursuseid erinevate valdkondade õppimiseks, lisades juurde ka ülesanded.
Ehkki Wikiversity on veel arengu staadiumis, näen ma selles potentsiaali. Praegu on kättesaadaval mitmed online kursuste veebilehed, aga ükski neist ei paku selle sisu redigeerimist. Varem kogu õppetöö toimus ülikoolis, kus õppejõud valmistasid ette kursused, esitasid iganädalaselt teemad ja toimusid tunnikontrollid, eksamid paberitel. Online kursused, sealhulgas Wikiversity, on sedalaadi õppimist järk järgult muutumas. Aina rohkem inimesi tahab ja soovib õppida siis, kui tal on selleks aega. Arvan, et antud eelis on peamine, mis muudab interneti kursuseid populaarseks - kui meie õpingud ei sõltu ajast ega kohast.
Antud süsteem ei ole veel leidnud täiesti oma kasutajaid. Selleks on mitu põhjust. Esiteks, sisu loojaid on praegu veel vähe (kursuste publiteerijaid). Samuti, Wikiversity ei ole võimeline kursuse lõpetamisel andma välja kraad või uue haridustaseme (isegi ei anta välja sertifikaate). Samas olen ma kindel, et antud süsteem on hea koht, kus õppida, aga praegu ei suuda ta asendada koole ja ülikoole.

Wikivoyage

Veel üks Wiki perest pärinev veebipõhine keskkond, mis oli loodu 2006. aastal ning mis kogub endas artikleid erinevatest sihtkohtadest ja resiteemadest, Selle sisu haldavad kõik vabathtlikud ning kirjeldavad nii maailmaosi kui ka erinevaid linnu lisades kogu vajalik informatsiooni reisija jaoks.
Wikivoyage on koht, kus iga reisija saab leida kogu vajalik informatsioon tema sihtkoha kohta. Olgu see kas teadmine sellest, kus asuvad turisti infopunktid või millist transporti oleks mõtekam kasutada kuni selleni, millised on antud riigi või koha kombed ning mida oleks mõtekas külastada. Antud Wiki on asendanud raamatuid, mõeldud reisimiseks. Kui varem, uue sihtkoha külastades tihti inimesed ostsid raamatu, kus oli täpsem kirjeldus kõigist, siis praegu sellel mõtet ei ole. 
Wikivoyage kasutamisel on mitu eelist. Esiteks, selle info muutub kiiresti. Seega, kui mingi telefoninumber või aadress on muutunud, Wiki kasutajad muudavad selle ning inimesele on kohe kätte saadaval kõige värskem info. Kõik vead, mis võis kohata kirjeldustes, parandatakse kohe kui nendest teada saadakse. Ja mis veel tähtsam, Wikivoyage võimaldab leida inimeste enda mõtteid ja soovitusi.
Kahjuks Wiki on muutnud ka reisimise valdkonda. Praegu on raske kohata turisti, kellel oleks käes turisti raamat. Pigem näeme inimesi, kes kõnnivad ringi oma nutitelefoniga ning loevad infot sealt.

Kokkuvõteks

Nagu näha, Wiki kui süsteem on välja arenenud tööriistaks erinevate valdkondade katmiseks. Olgu see informatsiooni leidmine, reisimine või koguni õppimine. Keskkond on muutnud viisi kuidas inimene otsib ja haldab informatsiooni. Arvan, et ehkki paljud on juba meist unustanud, mis on raamatukogu ja kuidas näeb välja klassikaline raamatust info otsimise protsess, Wiki on vajalik, et toime tulle meie väga kiires ja muutuvas ühiskonnas.

Viited

  • http://www.artima.com/intv/wiki.html
  • http://wiki.c2.com/?FrontPage
  • http://mediashift.org/2008/01/how-google-wikipedia-have-changed-our-lives-for-better-and-worse025/
  • https://blog.wikimedia.org/2013/02/15/a-victory-for-wikivoyage-and-free-knowledge/

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Litsentsid ja autoriõigus - Copyleft

Seekordseks teemaks on copyleft ehk vabakasutuslitsents. Copyleft on üldine meetod, mis muudab programmi või mõne muu töö avatuks ning nõuab, et kõik modifitseeritud või laiendatud versioonid oleksid samuti avatud. Seega, antud litsents annab tavalisele inimesele järgmised õigused mingi antud programmi või töö suhtes: Vabadus kasutada ja vaadata töö lähtekoodi või -teksti Vabadus kopeerida või jagada Vabadus tööd iseseisvalt muuta Vabadus muudetud tööd edasi levitada Kõige lihtsam viis, kuidas teha programmi vabavaraliseks, andes talle copyleft litsentsi, on publitseerida töö kuhugi avaliku domeeni (näiteks GitHub) ning mitte kaitsta seda autorõigustega. See laseb teistel, aktiivsetel inimestel täiendada programmi ning seda edasi arendada. Mõned võivad kasvõi luua antud koodist suurema, üldkasutatavama programmi. Copyleft saab jagada veel erinevateks litsentsideks. Toon need välja mõnede näidetega. Väga tugev copyleft - Litsents nõuab, et kogu kood oleks viidud sama

IT proff Eestis aastal 2017

Tahaks arutada teemal, milline peab olema inimene, kes saab end nimetada IT profiks. Millised peavad temal olema omadused, oskused. Küsimus seisneb ka selles, millised kõik neist on tähtsad, et saada Eestis IT profesionaaliks? Väga rakse on määratleda professionaalsust. See sõltub paljuski valdkonnast ja nõuetest, mida antud valdkond sätib. Ja samas ikkagi, omaduste esiletõstmine just proffi jaoks on väga raske töö. Kindlasti, järgmine küsimus oleks, kuidas saada proffesionaaliks? Siinkohal mul on oma kindel seisukoht. Arvan, et oma ala spetsialistiks saab just see isik, kelle jaoks töö on ka tema peamine hobi. Kui inimene tunneb rõõmu ja huvi sellest, mida ta teeb, saab temast oma ala tippspetsialist, mis on võrdväärne proffesionaaliga. Ja see ei kehti ainult IT jaoks, vaid on seisukoht, mis sobib igale erialale. Seega, lähtuvalt oma kogemusest ja oma mõtetest, tooksin välja just need eeldused, omadused ja oskused, mis on vajalikud just IT erialal töötavale inimesele, et ta saaks