Seekordseks teemaks oleks Pekka Himanen 2004 aasta raport Soome parlamendile. Täpsemalt, tahaksin arutleda, kas tema poolt 2004 aastal välja toodud aspektid on ka tänapäeval aktuaalsed ning kas meie ühiskond ja ettevõtted kasutavad ära tema ideid.
Pekka Himanen artikli põhiideeks oli välja tuua, et infoühiskonna väljaarendamisel ei ole peamine uued tehnoloogiad, vaid võime ja oskus teha asju teisiti. Uute tehnoloogiate arendamine aitab ainult siis, kui see on kombineeritud teiste alustruktuuridega. Infoühiskond on seega loominguline ühiskond, mis eeskätt põhineb suhtlemisel ja inimestevahelisel koostööl ning ei ole otseselt seotud uute tehnoloogiatega ja nende arendamisega.
Artiklis on välja toodud globaalsed suundumused infoühiskonna arengu seisukohalt, mis minu arvates püsivad ka tänapäeval muutumatuna. Siinkohal võiksin näiteks tuua ülemaailmset tööjaotust, mis tähendab, et riigid või koguni maailmajaod tegelevad spetsiifilise tööga. Nii näiteks Aasia riigid on tootmisriigid, eeskätt odava tööjõu pärast. Seejuures Ameerika tegeleb rohkem uute tehnoloogiate arendamisega ja väljatöötamisega. Samuti artiklis on välja toodud ühiskonna vananemise suundumust, mis ka tänapäeval püsib. See omakorda tähendab, et pensionäre (töövõimetuid inimesi) on aina rohkem ja nende kohtadele ei tule piisavalt palju ambitsioonikaid noori, kes saaksid infoühiskonda edasi arendada.
Himanen on oma rapordis välja pakkunud mitmeid väärtusi, mis võiksid kaasa aidata heaoluriigi ja infoühiskonna ühendamisele. Nendest oleksin välja toonud hoolivust, julgustamist ja tähendusrikkust. Hoolivuse all oli eeskätt mõeldud anda võrdseid võimalusi kõigile. Ma arvan, et see on tähtis väärtus sellest vaatenurgast, et anda igale inimesele võimalus realiseerida tema ideid ja mõtteid ilma, et ühiskond või inimese enda finantsvõimalused takistaksid seda. Julgustamisel on samuti suur roll, mis siis tähendab, et inimesi tuleb stimuleerida olema parimad sellel alal, mida nad teevad ning neid ka tunnustama. Kindlasti, inimesed peavad seejuures tegema koostööd ning mitte vaatlema üksteist kui konkurente. Kolmas väärtus, mis on ka minule endale tähtis, on tähendusrikkus. See tähendab, et töö, mida mina või keegi teine teeb, peab midagi tähendama meile, aga peamiselt meie lastele. Heaoluriigi üheks ideeks oleks arendada ja formeerida ühiskond selliselt, et see oleks sobilik ja hea meie järelkäijatele.
Artiklis on välja toodud neli sotsiaalse arengu põhikonseptsiooni: loomemajandus, loominguline heaolu ühiskond, inimlikult mõttekas areng ja globaalne kultuur. Lähtuvalt oma mõtetest ja töökogemusest, tahaksin välja tuua kaks nendest.
Kokkuvõteks võib öelda, et antud rapordi põhiideeks oli näidata, et infoühiskond ja sotsiaalne areng ei sõltu ainult arendatavatest tehnoloogiatest, vaid on otseses sõltuvuses heaolu ühiskonnaga. Arvan, et tänapäeval see kontseptsioon ja idee ei ole muutunud ning arenenud riigid ja ettevõtted püüavad jälgida neid meetmeid.
Pekka Himanen artikli põhiideeks oli välja tuua, et infoühiskonna väljaarendamisel ei ole peamine uued tehnoloogiad, vaid võime ja oskus teha asju teisiti. Uute tehnoloogiate arendamine aitab ainult siis, kui see on kombineeritud teiste alustruktuuridega. Infoühiskond on seega loominguline ühiskond, mis eeskätt põhineb suhtlemisel ja inimestevahelisel koostööl ning ei ole otseselt seotud uute tehnoloogiatega ja nende arendamisega.
Artiklis on välja toodud globaalsed suundumused infoühiskonna arengu seisukohalt, mis minu arvates püsivad ka tänapäeval muutumatuna. Siinkohal võiksin näiteks tuua ülemaailmset tööjaotust, mis tähendab, et riigid või koguni maailmajaod tegelevad spetsiifilise tööga. Nii näiteks Aasia riigid on tootmisriigid, eeskätt odava tööjõu pärast. Seejuures Ameerika tegeleb rohkem uute tehnoloogiate arendamisega ja väljatöötamisega. Samuti artiklis on välja toodud ühiskonna vananemise suundumust, mis ka tänapäeval püsib. See omakorda tähendab, et pensionäre (töövõimetuid inimesi) on aina rohkem ja nende kohtadele ei tule piisavalt palju ambitsioonikaid noori, kes saaksid infoühiskonda edasi arendada.
Himanen on oma rapordis välja pakkunud mitmeid väärtusi, mis võiksid kaasa aidata heaoluriigi ja infoühiskonna ühendamisele. Nendest oleksin välja toonud hoolivust, julgustamist ja tähendusrikkust. Hoolivuse all oli eeskätt mõeldud anda võrdseid võimalusi kõigile. Ma arvan, et see on tähtis väärtus sellest vaatenurgast, et anda igale inimesele võimalus realiseerida tema ideid ja mõtteid ilma, et ühiskond või inimese enda finantsvõimalused takistaksid seda. Julgustamisel on samuti suur roll, mis siis tähendab, et inimesi tuleb stimuleerida olema parimad sellel alal, mida nad teevad ning neid ka tunnustama. Kindlasti, inimesed peavad seejuures tegema koostööd ning mitte vaatlema üksteist kui konkurente. Kolmas väärtus, mis on ka minule endale tähtis, on tähendusrikkus. See tähendab, et töö, mida mina või keegi teine teeb, peab midagi tähendama meile, aga peamiselt meie lastele. Heaoluriigi üheks ideeks oleks arendada ja formeerida ühiskond selliselt, et see oleks sobilik ja hea meie järelkäijatele.
Artiklis on välja toodud neli sotsiaalse arengu põhikonseptsiooni: loomemajandus, loominguline heaolu ühiskond, inimlikult mõttekas areng ja globaalne kultuur. Lähtuvalt oma mõtetest ja töökogemusest, tahaksin välja tuua kaks nendest.
- Loominguline heaolu ühiskond - Selle konseptsiooni põhiidee on anda võrdseid võimalusi kõikidele oma potentsiaali realiseerimiseks ning kaitsa neid erinevate juhuslike õnnetuste eest. See samas ka tähendab, et võimaldada haridus, treeningud ja ka arstiabi. Arvan, et selline idee püsib ka tänapäeval. Tähtis on, et ühiskond ja riik pakuksid kõik võimalused inimese arenguks ja tema ideede ja mõtete elluviimiseks. Kui selline võimalus on kättesaadaval, inimesed hakkavad rohkem tegelema oma ideede realiseerimisega, kartmata, et nende pealehakkamine lõppkokkuvõttes teeb nendele halba (peamiselt finantsaspektidest vaadatuna). Oma enda kogemusest tean, et langetada otsus ära minna töölt ning hakata tegalema oma ettevõtmisega (minul juhul oli see start - up) on väga raske. Kohe tekib nii rahaline probleem kui ka tervisekindlustus lõpetab oma kehtivuse.
- Inimlikult mõttekas areng - Antud kontseptsiooni on vaadeldud tervise perspektiivist, nii vaimsest kui ka füüsilisest. Oleksin välja toonud siin idee, et tööandja peab rohkem tähelepanu pöörama tema alluvate meeleolule, heaolule ja tegema selgelt paralleeli töö ja vaba aja vahel. Üks meede, mis oli ka artiklis välja toodud ning mis on ka tänapäeval populaarne, on võimaldamine tööd teha kodus, muidugi, kui töölaad seda lubab. Ise olen proovinud ja kasutanud seda võimalust. Ehkki plussideks on raha kokkuhoid ja hommikuste ummikute vältimine, kaob siiski selge piir töö ja vaba aja vahel. Olen nii mitu korda leidnud end tegemas tööd juba peale tööaja lõppu. Firmad, seejuures ka minu oma, püüavad levitada spordi vajaduse ja tähtsuse mõtet, võimaldades kasutada Sport ID teenust ning pakkudes spordikompenstasiooni. Samas peetakse tervisenädalaid ja tervisepäevi (nii näiteks viimati minul oli autovaba päev, mil kõiki inspireeriti tulema tööle rattaga). Mina aga arvan, et antud konseptsiooni idee oleks mitte kuivõrd tervislik aspekt vaid tööandja võime olla paindlik oma töötajate suhtes. Seega näiteks ise olen kokku leppinud, et tööaeg algab mitte kell 9 hommikul, vaid kell 10. See tõstab minu heaolu ning minu produktiivsus on palju suurem.
Kokkuvõteks võib öelda, et antud rapordi põhiideeks oli näidata, et infoühiskond ja sotsiaalne areng ei sõltu ainult arendatavatest tehnoloogiatest, vaid on otseses sõltuvuses heaolu ühiskonnaga. Arvan, et tänapäeval see kontseptsioon ja idee ei ole muutunud ning arenenud riigid ja ettevõtted püüavad jälgida neid meetmeid.
Viited
https://www.eduskunta.fi/FI/tietoaeduskunnasta/julkaisut/Documents/tuvje_1+2004.pdf
Kommentaarid
Postita kommentaar