Otse põhisisu juurde

3 huvitavat lahendust, millest asja ei saanud

IT on hästi kiiresti arenev valdkond, mis pakub väga erinevaid lahendusi iga päev. Paraku leidub selliseid, mis ei leia oma kasutajat. Siinkohal tahaksin ma vaadelda selliseid lahendusi, mis ei murdnud läbi, aga nende idee säilis teistes toodetes.

Apple Newton

1989. aastal alustas Apple arendama pihuarvuti platvormi nimega Apple Newton. Tegemist oli Apple esimesega selle laadse tootega, mis jooksis ARM protsessoril ning mida oli võimaik juhtida läbi puutepaneeli kasutades puutepliiatsit. Mis aga teda väga eriliseks tegi oli tarkvara. Nimelt võimaldas see käsikirja tuvastada. 1993. aastal Apple presenteeris MessagePadi, mis jooksis Apple Newton opsüsteemil.

Kahjuks Apple Newton ei leidnud oma turuosa 6 aasta jookul ning 1998 aastal oli proekt ametlikult suletud. Paljud räägivad, et pemiseks põhjuseks oli kõrge hind, aga samuti ka pihuarvuti mõõtmed. See oli suur ja paks, seega ei mahtunud isegi jope tasku. Samuti leidus ka probleeme tarkvaras. Nimelt käsikirja tuvastamine ei töödanud hästi, mis mõjus halvasti Newton reputatsioonile.

Ehkki Apple Newton ei olnud edukas lahendus, pihuarvutid ei kadunud turult. Palm Computing tuli välja oma uue pihuarvuti Palm Pilot lahendusega, mis oli nii mõõtmete kui ka hinna poolest parem. Samuti näema pihuarvuti ideed ka tahvelarvutite sees, kus Apple on tänapäeval suur tegija.

Nintendo Virtual Boy

1995. aastal Nintendo tuli välja oma uue mängukonsooliga, mis erines sellega, et ta oli võimeline näitama 3D pilti. Nintendo kasutas ära oma lahenduses parallaks effekti, mis on objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. Põhimõtteliselt Virtual Boy kasutas samu tehnoloogiaid, mida tänapäeval näema virtuaalsreaalsuse (VR) lahendustes. Kasutaja paneb silmade ette prillid ning kaks monokroomset (must-punased) proektorid edastavad pildi iga silma jaoks eraldi.

Virtual Boy aga oli müügis ainult üks aasta. Spetsialistid on välja toonud mitmeid põhjusi, miks lahendus ei leidnud kasutust inimeste seas. Virtual Boy oli presenteeritud liiga vara ning lõpetamata kujul. Peamiseks põhjuseks nimetati seda, et Nintendo 64 konsooli välja töötamine oli pikaks läinud ning Nintendo oli sunnitud midagi enda poolt presenteerima. Teiseks põhjuseks võib välja tuua seda, et lanseerimise ajaks oli hästi vähe mänge, mis oleksid toetanud Virtual Boy lahendust. Halvem aga see, et mängude arendajad ei tahtnud kulutada oma aega sellisesse mitte populaarsesse plavormi. Kokku oli välja antud ainult 22 mängu.

Tänapäeval aga näeme, et antud tehnoloogia, ehkki muudetud kujul, leidis oma kasutaja. Sellised tehnoloogiavaldkonna tegijad nagu HTC, PlayStation, Dell ja paljud teised on välja tulnud oma virtuaalreaalsuse lahendustega ning nende populaarsus aina kasvab.

Microsoft Windows Me

Tahaksin vaadelda ka Microsofti 2000. aastal välja antud uut operatsioonisüsteemi Windows Me. Antud opsüsteem oli Windows 98 järelkäia ning nagu varasemad süsteemid, pakus graafilist kasutajaliidest.Erinevalt oma eelkäijast, Windows Me sisaldas palju huvitavaid lahendusim mis eksisteerivad ka tänapäeval uutes Microsoft opsüsteemides. Näiteks võib tuua System Restore, Windows Update, Windows File Protection, uuemad meedialahendused nagu Internet Explorer 5.5, MSN Messanger (tänapäeval seda enam ei kasutata, asemele tuli Skype), Windows Movie Maker.

Kahjuks, vaatamata uutele lahendustele, leidis uus operatsioonisüsteem väga palju kriitikat kasutajate seas. Peamisteks põhjusteks toodi välja ebastabiilsus ja ebausaldusväärsus. Tihti juhtsid avariiväljalülitumised. Süsteemi taastamise lahendus töötas valesti, taastades varasemalt kasutaja poolt kustutatud viirused. Samuti Microsoft otsustas blokeerida MS-DOS režiimi, mis oli veel laialdaselt kasutatud ning nõutud. Seepärast Windows Me eduaeg oli väga lühike, natukene üle aasta.

Samas aga Windows Me järeltulijaks oli Windows XP, mis oli laialdaselt kasutatav ning isegi tänapäeval võib seda süsteemi veel mõnedes arvutites leida.

Viited

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Litsentsid ja autoriõigus - Copyleft

Seekordseks teemaks on copyleft ehk vabakasutuslitsents. Copyleft on üldine meetod, mis muudab programmi või mõne muu töö avatuks ning nõuab, et kõik modifitseeritud või laiendatud versioonid oleksid samuti avatud. Seega, antud litsents annab tavalisele inimesele järgmised õigused mingi antud programmi või töö suhtes: Vabadus kasutada ja vaadata töö lähtekoodi või -teksti Vabadus kopeerida või jagada Vabadus tööd iseseisvalt muuta Vabadus muudetud tööd edasi levitada Kõige lihtsam viis, kuidas teha programmi vabavaraliseks, andes talle copyleft litsentsi, on publitseerida töö kuhugi avaliku domeeni (näiteks GitHub) ning mitte kaitsta seda autorõigustega. See laseb teistel, aktiivsetel inimestel täiendada programmi ning seda edasi arendada. Mõned võivad kasvõi luua antud koodist suurema, üldkasutatavama programmi. Copyleft saab jagada veel erinevateks litsentsideks. Toon need välja mõnede näidetega. Väga tugev copyleft - Litsents nõuab, et kogu kood oleks viidud sama

IT proff Eestis aastal 2017

Tahaks arutada teemal, milline peab olema inimene, kes saab end nimetada IT profiks. Millised peavad temal olema omadused, oskused. Küsimus seisneb ka selles, millised kõik neist on tähtsad, et saada Eestis IT profesionaaliks? Väga rakse on määratleda professionaalsust. See sõltub paljuski valdkonnast ja nõuetest, mida antud valdkond sätib. Ja samas ikkagi, omaduste esiletõstmine just proffi jaoks on väga raske töö. Kindlasti, järgmine küsimus oleks, kuidas saada proffesionaaliks? Siinkohal mul on oma kindel seisukoht. Arvan, et oma ala spetsialistiks saab just see isik, kelle jaoks töö on ka tema peamine hobi. Kui inimene tunneb rõõmu ja huvi sellest, mida ta teeb, saab temast oma ala tippspetsialist, mis on võrdväärne proffesionaaliga. Ja see ei kehti ainult IT jaoks, vaid on seisukoht, mis sobib igale erialale. Seega, lähtuvalt oma kogemusest ja oma mõtetest, tooksin välja just need eeldused, omadused ja oskused, mis on vajalikud just IT erialal töötavale inimesele, et ta saaks

Uus meedia - Kuidas Wiki mõjutas oma valdkonda?

Seekord tahaksin rääkida uue meedia komponendist, Wikist. Tahan analüüsida, mis see Wiki iseenesest on ja kuidas seda kasutataksa. Kindlasti, kõige tähtsam küsimus, mis tuleb esitada on kuidas Wiki veebisaidi mõjutasid oma valdkonda? Mis on Wiki? Wiki (eesti keeles kutsutakse ka "Viki") pärineb pidgin English keelest ning tähendab eesti keelde tõlgituna "kähku". See on tavaliselt vabavaraline veebisait, mis annab võimaluse kõikidele kasutajatele muuta, hallata, vaadata ja lisada oma sisu. Wiki tarkvara loomist alustas Ward Cunningham 1994. aastal ning 1995. aastal publitseeris ta oma esimese Wiki lehe WikiWikiWeb. Cunningham ise on öelnud, et peamiseks eesmärgiks Wiki loomisel oli luua keskkond, kus saaks siduda omavahel teineteise kogemusi, et avastada programmeerimise keelte mustrit. Tänapäeval, kõige populaatsemad Wikid on Wikipedia, Wikivoyage, Wikiversity ja paljud teised. Wikipedia Wikipedia on üle maailma tuntud Wiki veebisait, loodud aastal 2001 nin