Otse põhisisu juurde

2 nähtust, mis interneti tulekuga leidis oma koha, aga ka selline, mis oli asendatud uuema tehnoloogiaga

Seekord tahaksin kirjeldada kaks nähtust. Üks on ühiskonna kultuurist tulenev, mis eksisteeris juba enne interneti tulekut kuid on ka tänapäeval laialdaselt kasutusel.. Teiseks tahaksin rääkida faksist, mis oli kasutusel enne interneti tulekut, kuid lõpuks oli asendatud erinevate internetiteenustega.

Interneti meemid

Meem on kultuuriline sümbol või sotsiaalne idee, mis levib inimeste seas, paljuneb ja mida tähtsam, muutub.
Meem kui mõistet tutvustas esmakordselt 1976. aastal evolutsioonibioloog Richard Dawkins. Iseenesest meem pärineb kreekakeelsest sõnast "mimema", mille tähendus on "midagi jäljendatud". Richard Dawkins kirjeldas meemi kui ühest kultuuri levimise vormist, mis võimaldab inimestele levitada ühiskondlikke mälestusi ja kultuurilisi ideid.
Meeme leidub ka tänapäeval väga suures koguses. Tänu kiire info levitamise omadusele kasutatakse meemide jagamiseks interneti. Mõned näited meemide sümbolitest ning kaasaegsest kultuuri levitamisest võiks olla näiteks YouTube videod, erinevad tsitaadid, mida lisatakse nii blogidesse kui ka e-kirjadesse või manused väikestest videolõikudest.
Tänapäevased meemid kannavad rohkem huumorimeelset väärtust, kuna antud teema haarab inimese tähelepanu kiiremini kui sügavamõttelised, filosoofilised mõtted, Seega, ehkki meemide sisu on võrreldes 20. sajandiga muutunud, antud sotsiaalset mudelit kasutatakse ka tänpäeval väga laialdaselt.

Telefoniliinil põhinev faks

Teiseks tahaksin esile tõsta sellist tehnoloogiat kui telefoniliinil baseeruv faks mis oli 20 sajandil väga populaarne, kuid oli asendatud interneti tulekuga erinevate võrguteenustega.
1964. aastal Xerox Corporation esitas oma LDX (Long Distance Xerography, pikamaa kserograafia) leiutist, mida peetakse tänase aparaadi esimeseks "kommertslikuks" versiooniks. 1966. aastal esitatud Magnafax Telecopier oli võimaline ühenduma mistahes telefoniliiniga ning edastama kirja suuruse dokumendi 6 minutiga. Ajapikku, tehnoloogia arenguga, muutusid faksid väiksemaks ja palju kiiremaks. Üheks fakside kasutusviisiks oli näiteks suurele distantsile allkirjade saatmine. Sellel ajal isiku allkiri oli üks meetmetest, kuidas sai kontrollida pangakonto või mõne isikutunnistuse kuuluvust.
Tehnoloogia arenguga arenesid ka leiutised, muutudes kiiremaks ja turvalisemaks. Samuti pidi ka faks arenema. Ärimaailmas oli tunda faksivahetuse koguse suuremat langust peale internetiteenuste levikut. Klassikalised, telefonivõrgu teel töötavad faksid olid asendatud nii nimetatud interneti faksidega ja teenustega. Sellised teenused tihtipeale töötavad kasutades skaneerimisaparaati ja e-posti.
Ehkki ärimaailmas kasutati laialdaselt faksi kui suureks abimeheks kiire dokumentide edastamiseks suurtele distantsidele, pidi antud tehnoloogia oma koha loovutama veelgi kiirematele ja turvalistematele lahendustele.

Viited

  • https://www.lifewire.com/what-is-a-meme-2483702
  • https://faxauthority.com/fax-history/#OnlineFaxing




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Litsentsid ja autoriõigus - Copyleft

Seekordseks teemaks on copyleft ehk vabakasutuslitsents. Copyleft on üldine meetod, mis muudab programmi või mõne muu töö avatuks ning nõuab, et kõik modifitseeritud või laiendatud versioonid oleksid samuti avatud. Seega, antud litsents annab tavalisele inimesele järgmised õigused mingi antud programmi või töö suhtes: Vabadus kasutada ja vaadata töö lähtekoodi või -teksti Vabadus kopeerida või jagada Vabadus tööd iseseisvalt muuta Vabadus muudetud tööd edasi levitada Kõige lihtsam viis, kuidas teha programmi vabavaraliseks, andes talle copyleft litsentsi, on publitseerida töö kuhugi avaliku domeeni (näiteks GitHub) ning mitte kaitsta seda autorõigustega. See laseb teistel, aktiivsetel inimestel täiendada programmi ning seda edasi arendada. Mõned võivad kasvõi luua antud koodist suurema, üldkasutatavama programmi. Copyleft saab jagada veel erinevateks litsentsideks. Toon need välja mõnede näidetega. Väga tugev copyleft - Litsents nõuab, et kogu kood oleks viidud sama

IT Eetika

Seekordseks teemaks on eetika ITs. Nimelt, vaatlen ma ühe IT suurfirma eetikakoodeksit ning proovin aru saada, millised on nende põhilised väärtused. Keskendun DELL firmale. Nende koodeks on vabalt kätte saadav internetis siin . Dell koodeks on jaotatud viite põhikategooriasse. Nendeks on klient, koos võitmine, innovatsioon, resultaadid ja terviklikkus. Kindlasti, kõik need teemad on tähtsad iga firma jaoks. Mina aga tahan uurida kolme neist, kuna arvan, et IT maailmas on need eriti tähtsad. Klient Selles kategoorias on välja toodud sellised punktid nagu " me kaitseme klientide isikuandmete privaatsuse ". See alampeatükk seletab, et firma kasutab ainult vastustustundlikke ja seaduslikke meetodeid isikuandmete kogumiseks, kasutamiseks, jagamiseks. Kindlasti, üks väga tähtis eetika aspektidest on klientide andmetega töötamine. Kahtlen, et keegi meist sooviks, et tema andmetega keegi kuritarvitaks. See on väga tähtis ning peab olema reguleeritud ja kontrollitud. Välja on k

IT proff Eestis aastal 2017

Tahaks arutada teemal, milline peab olema inimene, kes saab end nimetada IT profiks. Millised peavad temal olema omadused, oskused. Küsimus seisneb ka selles, millised kõik neist on tähtsad, et saada Eestis IT profesionaaliks? Väga rakse on määratleda professionaalsust. See sõltub paljuski valdkonnast ja nõuetest, mida antud valdkond sätib. Ja samas ikkagi, omaduste esiletõstmine just proffi jaoks on väga raske töö. Kindlasti, järgmine küsimus oleks, kuidas saada proffesionaaliks? Siinkohal mul on oma kindel seisukoht. Arvan, et oma ala spetsialistiks saab just see isik, kelle jaoks töö on ka tema peamine hobi. Kui inimene tunneb rõõmu ja huvi sellest, mida ta teeb, saab temast oma ala tippspetsialist, mis on võrdväärne proffesionaaliga. Ja see ei kehti ainult IT jaoks, vaid on seisukoht, mis sobib igale erialale. Seega, lähtuvalt oma kogemusest ja oma mõtetest, tooksin välja just need eeldused, omadused ja oskused, mis on vajalikud just IT erialal töötavale inimesele, et ta saaks